Yeah, yeah, I know it’s new year and shit.. and I have an exam in two days (after I finish this post it’ll be 1 day). Sooo… not a single fuck was given today… Absoluuutselt.. nagu HU? ütleks.

Well, selle asemel, et study hardida (who am I kidding… I studied for 20 whole minutes before I needed my power nap… aasta saavutus) ma olen vaadanud kuidas Megustake mul siin Assassin’s Creedi mängib.. või maganud.. või söönud… või siis suurte inimeste asju teinud.. või siis stumbleuponis istunud.

May I say, et StumbleUpon on saadananahk? 9gag ei ole ka nii kohutav ajaröövel, sest õige 9gagger on kõike juba näinud.. stubleuponis aga ei ole keegi kõike juba näinud (kui ta just Megustake mul ei ole, kes teab absoluutselt kõike selles vallas ja absoluutselt mitte midagi asjadest, millest mina kõike tean.. perfect match, I know) (PS..ma valetasin.. tegelikult ta teab ikka rohkem kui mina.. ja isegi asjadest millest mina kõike tean).. and because I’m a lazy bastard ma copy+paste’in siia paar põnevat idiootset tsitaati, mis lõppkokkuvõttes f-ing õiged ja targad on.. leidsin need muidugi stumbleuponist. amen.

Eighty percent of success is turning up.

— Woody Allen

(See käib näiteks eksamite kohta väga täpselt)

People think it must be fun to be a super genius, but they don’t realize how hard it is to put up with all the idiots in the world.

— Bill Watterson

Life’s disappointments are harder to take when you don’t know any swear words.

— Bill Watterson

I’m not dumb. I just have a command of thoroughly useless information.

— Bill Watterson

Remember people will judge you by your actions, not your intentions. You may have a heart of gold; but so does a hard-boiled egg.

— Unknown

Before I speak, I have something important to say.

— Groucho Marx

Only two things are infinite, the universe and human stupidity, and I’m not sure about the former.

— Albert Einstein

Sticking feathers up your butt doesnt make you a chicken

— Tyler Durden

Remember, always be yourself… unless you suck.

— Joss Whedon

That’s it. Nautige oma järjekordset aastat ja proovige meeles pidada, et kui kontrolltööle peab kuupäeva kirjutama, sii skirjutage sinna ikka 2012.

K.

Good morning, shitfucks.

Sain enda kaks väsitavat nädalat seljataha. Tegin vähem allnightereid kui arvasin (pm mitte ühtegi.. üks oli PEAAEGU, aga 2 tundi und rikkus asja ära) ning vb sain isegi mõne eksami läbitud. Täna esitasin selle nädala viimase asja ära ja nüüd mõtlen kas esitada kolmapäevaks mingi parandustöö (Miriam pani mulle F-i kuigi kaks päeva mõtlesin analüüsi välja) või teen seda siis kui Miriami n-ö eksam on. We’ll see.

Seoses eksamitega suutsid kaks õppejõudu mind marru ajada. Alustame siis foneetika õppejõust, kes on paranoiline nii igas paganama mõttes. Eksam koosnes meil mingitest häälikuküsimustest ja pm pool aega pidi oma keelt ja kurku ja hambaid ja huuli väänama, et saaksid teada mis TÄHEST juttu käib eksamis. Loogiline, et kõigi suud liiguvad ja kõik proovivad neid häälikuid välja hääeldada.. aga ei… õppejõud arvas et me räägime omavahel. Lisaks sellele nägi ta mind aknast välja vaatamas ja suud liigutamas kaks korda mistõttu ta hullumeelne paranoia pani täiskäigu sisse ja õppejõud hakkas mind süüdistama spikerdamises. Käskis mu läheduses õppival neiul mujale istuda, sest ma vaatan maha. Idioot. Aga mis kõige imelikum selle juures oli, oli see et minu eest istus tema lemmik õpilane, acne-faced (jeps, integreeritud kõneoskustest on väljendid küljes) pugeja. Ta istus TÄPSELT minu ees.. ja õpetaja märkas AINULT mind ringi vaatamas. Fakti et tema armas lemmikukene väga silmnähtavalt käekotist spikerdas (miks muidu vaadatakse kange kaelaga põrandale või teise tooli peale)… aga jah. MINA ilmselgelt spikerdasin tema meelest ja tema armas lemmikukene mitte. Ass hats. See lemmik julges mulle veel etteheitva pilgu heita kui õppejõud karjus.

Lisaks olen ma väga ebameeldivalt üllatunud, et Tallinna Ülikoolis on õppejõud nii lapsikud. Nimesid ei nimeta, aga kes teab, see teab, et üks õppejõud on täielikult laps oma mõistuse poolest. Nimelt on juba aastaalgusest saadik üks õppejõud lihtsalt bullynud mind (KÕIK näevad seda). Igaljuhul.. ta lasi ka eksamil enda vihal minu vastu mu tulemust mõjutada ning selle juures mind VÄGA sügavalt solvata. Nimelt oli meil suuline eksam, kus pidime loengutes räägitud teemadest rääkima. Mul olid tekstid isegi peale kahetunnist õpetajahilinemist peas ja kõik oli tipp-topp. Dialoogi tegin geeniusega ning see läks meil super hästi.. ühes kohas sattusin paanikasse ja ütlesin väga idiootse väljendi aga all-in-all oli hea. SIis tuli monoloog, milles kasutasin artiklipõhist sõnavara, enda arvamust ja rääkisin ka artiklist endast. Kaks asja hääldasin valesti kuna närv lõi sisse ja l-id ja r-id ei tahtnud õige järjekorras välja tulla. Aga taaskord all-in-all rääkisin enda meelest väga põhjalikult ja aja rääkisin ka täis, mis vajalik oli. Ometi õppejõud leidis, et mul on kohutav inglise keel (vahet ei ole et on ka teisi kellel on veel hullem.. ja seda ka mitte ainult minu arvates), fakti et tekst oli peas esitas ta negatiivse alatooniga.. umbes et see oli kindlasti õnnejuhus or smth NING et mu eksamitulemus on VÄGA nõrk D.. alatooniga nagu ta paneks mulle heast südamest D ära. Vot kui vihaseks ajas. Kuidas ei suuda üks ÜLIKOOLI õppejõud normaalselt käituda? Me oleme kõik täiskasvanud inimesed, respekteerime teineteist (või siis peaksime vähemalt) ning üleüldse peaksid ülikooli õppejõud minu meelest väga objektiivsed ja erapooletud olema. Ma olen pettunud Tallinna Ülikoolis, et selliseid õppejõude seal hoitakse.

Tänu sellele kõigele olen ma lihtsalt KOHUTAVALt väsinud. Järgmisel nädalal lähme Megustaga ja Mariliisuga Soome. Mina jään muidugi kauemaks. Lihtsalt e i suuda seda pingevabamat õhkkonda ära oodata. Loodetavasti ründab seal mind ka jõulumeeleolu.. mida hetkel absoluutselt ei ole. Lume asemel löriseb alla koguaeg vihma ja temperatuur on ka kevadine. Ehk siis masendav.

Tudengina ei saa ma pm esimest korda vanematele ja vennale jõulukingitust teha, mis masendab mind beyond igat piiri.

Häid jõule.

Soo. Ülikooli elu on fun ja blahfuckingblah kuni jõuab kätte aeg, mil pead õppima eksamiteks. Ma ei tea, kuidas teistega on, aga ma praegu soovin küll tavalist uni nädalat tagasi, mil oli igaks tunniks sitaauguni kirjalikke ülesandeid ja vb integreeritud keeleoskustes ka mingi jutuke jutustada. I mean.. I could handle that now..

So.. pm mu kahe nädala kava näeb välja selline:

teisipäeval: ladinas ja morfoloogias kontrolltöö, foneetikas eksam

kolmapäev: integreeritud shitfuckis kontrolltöö, teksti analüüsis teksti analüüs (google textual analysis ja sii svb mõistate MIKS see raske tundub)

neljapäev: Suurbritannia ühiskonnas ja kultuuris fucking eksam 60 teema peale, millest ma pole ühtegi veel lugenudki

reede, laupäev,pühapäev studystudy

esmaspäev- keeletaduse alustes fucking järeltöö, which makes no sense, since see on täiest nonsense aine. vottak.

teisipäev- fonos eksam vol.2 ja morfos kontrolltöö

kolmapäev- integreeritud shitfuckis suuline eksam ja teksti analüüsis “frre writing”, mis basically tähendab et räägi millest tahad aga räägi millest õpetaja käsib ja nii nagu õpetaj akäsib.. free my ass..

Ja mis selle kõige juures parim on, on see, et ma sain alles eile materjalid, ma pole neid lugenud, mul on kirjalikud kodutööd tegemata, ma pole eksamiteks õppima hakanudki ja ma olen omadega pretttttyyyy screwed. Motivatsioon on zirõu ja 9gag on SITAKS etem kui kõik muu. Niisiis, ma olen ennast auku tõmmanud.. wupiduu.

Meanwhile in gonsiori- tegime eile tortillasid (loe: Leidoo tegi) ja õhk hakkab siin vähe hingatavamaks muutuma. Naiss.. täna lähme mingi lällama ja nii palju sii smu õppimisest FML.

Auf wiedersehen, mu Wurstikesed.

K.

Igatahes, täna on isaste päev.. leidsin siis lõpus isale kingituse. Ta oli üllatunud(!?) ja muidugi rõõmus, sest ta just üks päev siin vaatas seda. Ema muidugi peaaegu rikkus üllatuse ära. Või mulle vähemalt tundus, et rikkuski.

Eee… siis… ahjaa, lugesin enda blogis olevaid postitusi aastast 2009 või nii. 18aastase kohta kirjutasin ikka väga 14aastaslikult. Aga olgem ausad, ma olengi mõistuselt veidi arengust maas mõnikord. Aga meh, ma olen juba ammu saanud, et normaalsus on veidi ülehinnatud.

Ja iagathes, kuna ma olen laisk, sest olen saaremaal puhkusel, siis ma ei viitsi millestki rääkida. Lihtsalt hea tuju on juba pikemat aega..

K.

Ma proovin elada nagu ei oleks homset. Kogeda kõike ilusat, mida elu meile väidetavalt pakub. Ometi  homne tuleb ja mõtlen, et oleksin võinud rohkem elada.

Meh.

Miski sööb kuskil sisimas midagi, aga ei suuda näpuga näidata, kus see asub. Vb hinges. Kus on hing? On mul üldse hing?

Shit, pinged kasvavad üle pea ja kõik jookseb kokku. Istun jälle gonsioris ja naeratan. Olen ilus. Olen tark. Olen osav.

Hui olen.

Auf wiedersehen, mu fellowd kannatajad. Kõik ei ole pask, aga kohe kindlasti on see lillepeenar solgiveetoru juures.

K.

HI!

Täna on mingi rahuolu tunne kuigi olen terve päev failinud. Magasin sisse, ajasin Me Gusta kohe ärgates kurjaks, unustasin õppida, lasin integreeritud shitfucki üle, sain Tamme neiust valesti aru, tegin Me Gustale 15 minuti jooksul liiga palju haiget… ning lämmatasin teda just-ärkasin-hingeõhuga.  Kui koju jõudsin, proovisin Tamme neiule selgeks teha, et bro before the guy I have sex with. Kuidas seda tõestada… ei tea.

Aga nüüd kui 19.oktoober on läbi, tunnen, et tänane päev oli fantastiline. Sain Tamme neiuga jälle kelbast ajada, tunni üle lasta; Me Gusta sai lõpus, mis tahtis; tegin vagina dentata täiesti ise ära ning õhtul veel üks sweetypie’dest oli extra sweet.

Vb mu elu ei olegi nii fucked up kui ma koguaeg väidan selle olevat.

But, oh shit! Ma igatsen kedagi, keda igatsema ei peaks. Niuu..

K.

Ebareaalne on mõelda, kuidas nädalad mööduvad linnulennul, nii et isegi ei märka, kuidas kuud vahetuvad ja samas juhtub selle kiirustamise juures nii-nii palju… Sa ei märka muutusi enne kui jälle kuu on möödas. Kõik on nii segamini ja samas korras. Kõik on nii ebakindel ja samas kindel.

Täielik vastuolu on mu ellu tekkinud ja ma ei tea, kuidas sellega diilida. Ma mõtlen täna üht aga homme teist. Inimesed ütlevad üht, aga mõtlevad teist. Ma ei jaksagi enam järge pidada. Olen hakanud käega lööma olukordade analüüsimisele ning lihtsalt pasaga kaasa minema. Ma olen lihtsalt nagu piinatud kaltsunukk pesumasinas, kes ei saa midagi teha, et mitte puruneda. Ma näen juba kohti, kust olen kärisenud, aga mina ei suuda neid parandada. Pean hoidma ees seda sama vana naeratust, mis mulle näkku õmmeldi ning lootma, et keegi märkab, et see ei ole õige naeratus ning et need augud minus ei ole õiged. Loodan, et keegi parandab mind enne kui sisu minust välja voolab.

Ma ei ütleks, et mu elu on 100% tuksis ja et ma käingi ringi nagu õnnetu kest. Ei,  mul ON lõbus.. aga mul on ka nendel lõbusatel kordadel  mõnikord valus.

Argh, ma olen taaskord kaotanud end… kuid sellel korral raskelt.

Ning ma jätkan valedes elamist.

K.

Aga olen ma juba maininud KUI hea siin olla on..? Peale väga õõvastavalt vihaleajavat integreeritud shitfucki tundi tulla Gonsiorisse, teha Tamme ja Me Gustaga pannukaid ning hiljem wipeouti vaadata, on PARIM! Lausa nii hea, et jäin magama ja unustasin mured.

Õhtul gonsioriitide ja vb Me Gusta uue sõbraga kaardipõrgut korraldama ning filmi vaatama… hmm.. huvitav kas homne päev ikka möödub vagina dentata ja SBÜJKi saatel või magame jälle sisse nagu esmaspäeval…?

Olge musud

K.

Koju jõudes ja päikest ja õunapuid vaadates hakkas peas mängima Empire of the sun- We are the people… meenus, kuidas ma kaks aastat tagasi igal õhtul selle loo saatel koju jalutasin ja päikest vaatasin. See lugu lihtsalt meenutab nii väga kodu.

Ma üldse kuulan seda lugu viimasel ajal palju. Viiendas kodus on ka see lugu teemas olnud ja ka seal olles seelugu ketrab mu peas. Niiet viies kodu on minu jaoks nagu kodu… Head inimesed, hea enesetunne. Kuulsin just, et nad tegid pitsat ja et neil tuleb baila õhtu. Liisu küsis kas ma ei taha nendega liituda. Muidugi see kutse viis veidi selle back-at-home mõnna-mõnna fiilingu minema… Aga meh…

Aga niisama elu teemadel, siis ma olen haige. Väga meeldiv on olla.

K.

Samas teeb haiget see, kuidas ei suuda enam emalegi otsa vaadata, sest rahakott on enneaegselt tühi, koolis on vaid negatiivsed hinded ning ma isegi ei suuda enam järge pidada, mis toimub.

Ja ometi ma ei tahagi järge pidada. Emotsionaalne side puudub, kui ei mõista, mida teed.  Kuigi ma kardan, et ega see side kaugel ole… see muudaks jälle kõike ning ma peaksin alustama otsast.

Me gusta!

K.