Black X-mas
Good morning, shitfucks.
Sain enda kaks väsitavat nädalat seljataha. Tegin vähem allnightereid kui arvasin (pm mitte ühtegi.. üks oli PEAAEGU, aga 2 tundi und rikkus asja ära) ning vb sain isegi mõne eksami läbitud. Täna esitasin selle nädala viimase asja ära ja nüüd mõtlen kas esitada kolmapäevaks mingi parandustöö (Miriam pani mulle F-i kuigi kaks päeva mõtlesin analüüsi välja) või teen seda siis kui Miriami n-ö eksam on. We’ll see.
Seoses eksamitega suutsid kaks õppejõudu mind marru ajada. Alustame siis foneetika õppejõust, kes on paranoiline nii igas paganama mõttes. Eksam koosnes meil mingitest häälikuküsimustest ja pm pool aega pidi oma keelt ja kurku ja hambaid ja huuli väänama, et saaksid teada mis TÄHEST juttu käib eksamis. Loogiline, et kõigi suud liiguvad ja kõik proovivad neid häälikuid välja hääeldada.. aga ei… õppejõud arvas et me räägime omavahel. Lisaks sellele nägi ta mind aknast välja vaatamas ja suud liigutamas kaks korda mistõttu ta hullumeelne paranoia pani täiskäigu sisse ja õppejõud hakkas mind süüdistama spikerdamises. Käskis mu läheduses õppival neiul mujale istuda, sest ma vaatan maha. Idioot. Aga mis kõige imelikum selle juures oli, oli see et minu eest istus tema lemmik õpilane, acne-faced (jeps, integreeritud kõneoskustest on väljendid küljes) pugeja. Ta istus TÄPSELT minu ees.. ja õpetaja märkas AINULT mind ringi vaatamas. Fakti et tema armas lemmikukene väga silmnähtavalt käekotist spikerdas (miks muidu vaadatakse kange kaelaga põrandale või teise tooli peale)… aga jah. MINA ilmselgelt spikerdasin tema meelest ja tema armas lemmikukene mitte. Ass hats. See lemmik julges mulle veel etteheitva pilgu heita kui õppejõud karjus.
Lisaks olen ma väga ebameeldivalt üllatunud, et Tallinna Ülikoolis on õppejõud nii lapsikud. Nimesid ei nimeta, aga kes teab, see teab, et üks õppejõud on täielikult laps oma mõistuse poolest. Nimelt on juba aastaalgusest saadik üks õppejõud lihtsalt bullynud mind (KÕIK näevad seda). Igaljuhul.. ta lasi ka eksamil enda vihal minu vastu mu tulemust mõjutada ning selle juures mind VÄGA sügavalt solvata. Nimelt oli meil suuline eksam, kus pidime loengutes räägitud teemadest rääkima. Mul olid tekstid isegi peale kahetunnist õpetajahilinemist peas ja kõik oli tipp-topp. Dialoogi tegin geeniusega ning see läks meil super hästi.. ühes kohas sattusin paanikasse ja ütlesin väga idiootse väljendi aga all-in-all oli hea. SIis tuli monoloog, milles kasutasin artiklipõhist sõnavara, enda arvamust ja rääkisin ka artiklist endast. Kaks asja hääldasin valesti kuna närv lõi sisse ja l-id ja r-id ei tahtnud õige järjekorras välja tulla. Aga taaskord all-in-all rääkisin enda meelest väga põhjalikult ja aja rääkisin ka täis, mis vajalik oli. Ometi õppejõud leidis, et mul on kohutav inglise keel (vahet ei ole et on ka teisi kellel on veel hullem.. ja seda ka mitte ainult minu arvates), fakti et tekst oli peas esitas ta negatiivse alatooniga.. umbes et see oli kindlasti õnnejuhus or smth NING et mu eksamitulemus on VÄGA nõrk D.. alatooniga nagu ta paneks mulle heast südamest D ära. Vot kui vihaseks ajas. Kuidas ei suuda üks ÜLIKOOLI õppejõud normaalselt käituda? Me oleme kõik täiskasvanud inimesed, respekteerime teineteist (või siis peaksime vähemalt) ning üleüldse peaksid ülikooli õppejõud minu meelest väga objektiivsed ja erapooletud olema. Ma olen pettunud Tallinna Ülikoolis, et selliseid õppejõude seal hoitakse.
Tänu sellele kõigele olen ma lihtsalt KOHUTAVALt väsinud. Järgmisel nädalal lähme Megustaga ja Mariliisuga Soome. Mina jään muidugi kauemaks. Lihtsalt e i suuda seda pingevabamat õhkkonda ära oodata. Loodetavasti ründab seal mind ka jõulumeeleolu.. mida hetkel absoluutselt ei ole. Lume asemel löriseb alla koguaeg vihma ja temperatuur on ka kevadine. Ehk siis masendav.
Tudengina ei saa ma pm esimest korda vanematele ja vennale jõulukingitust teha, mis masendab mind beyond igat piiri.
Häid jõule.
